Täpsem otsing
Minu valikud

Täpsem otsing

Täpsem otsing

                Array
(
)
                

Mida silmas pidada tõlketeenust tellides?

30.08.2015

Rahvusvahelisi konverentse korraldades või välisriigist esinejaid kaasates tuleb otsustada, milline on konverentsi töökeel. Kas osalejad on valmis töötama ühes keeles või tuleb kasutada professionaalseid tõlke, kes esinejad kuulajatele arusaadavasse keelde tõlgivad? Mida tõlketeenust tellides silmas pidada, kirjutab Eesti ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk ning staažikas tõlkide koolitaja ja suulise tõlke õppejõud Ülle Leis.

Kes on professionaalne tõlk?

• Professionaalset tõlki eristab keeleoskajast pakett, kuhu kuuluvad lisaks keeleoskusele tõlkeoskus ja kutse-eetika.

• Tõlk tõlgib alati mina-vormis nagu kõneleja ning kõike, mida öeldakse. Tõlk pole tõlgitava vestluse või ürituse saatejuht, direktor ega nõustaja.

• Tõlk ei tohi kellelegi avaldada informatsiooni, mille ta on oma töö kaudu saanud. Tõlk peab tõlkides jätma kõrvale isikliku arvamuse, st näiteks suutma taimetoitlasena tõlkida veenvalt ja originaalitruult kirglikku ülistuslaulu liharoogadele.

Millised on suulise tõlke liigid?

Sünkroontõlget teeb tõlk kõnelejaga samal ajal. Töö intensiivsuse tõttu vajab sünkroontõlge alati kahte tõlki, kes tõlgivad vaheldumisi spetsiaalse tehnikaga tõlgikabiinis, kust tõlge jõuab kuulajate kõrvaklappidesse. Sünkroontõlget võb teha ka kabiinita, nn. sosintõlkena, mil tõlk istub kuulaja kõrval.

Järeltõlkes vahelduvad kõneleja jutt ja tõlgi tõlge. Seetõttu kahekordistub esinemise pikkus, millega tuleb ajaplaneerimisel arvestada. Tõlgitavate lõikude pikkus kujuneb kõneleja ja tõlgi kokkuleppel. Järeltõlget võidakse teha olenevalt töö pikkusest ja raskusest üksinda või kahekesi.

Suuline ja kirjalik tõlge on väga erinevad nii töö sisu kui vajalike oskuste poolest. Seetõttu ei saa sugugi eeldada, et inimene, kellelt olete tellinud kirjalikud tõlked, ka suulist tõlget teeb.

Mida on vaja teada tõlkide tellimiseks?

Tõlget saab hakata tellima, kui on teada konverentsi aeg, keeled, teema ning tõlkeliik (nt sünkoontõlge). Tõlgi tööaeg algab tõlkimisega ja lõpeb siis, kui tõlk tõlkimise lõpetab ning töökohast lahkub. Kui tõlget on vaja 9-10.30 ja 11.30-13, siis on tööaega 4 tundi, sest tõlgil pole võimalik vaheajal teist üritust tõlkida.

Tõlk saab tõlkida vaid suhtlust, kus kasutatakse tema töökeeli. Kui koolitaja on saksakeelne ja kuulajaskond eestikeelne, siis on vastus lihtne – vaja on saksa-eesti tõlki. Vahel ütleb aga kõneleja korraldajale, et ta teeb ettekande inglise keeles, aga küsimustele sooviks võib-olla vastata soome keeles. Sel juhul tuleb esinejatega kokku leppida, millistes keeltes kõneletakse. Nii väldite ebameeldivat üllatust ürituse ajal, kui kõneleja hakkab ühtäkki rääkima „oma“ keelt ning sellest keelest tõlkivat tõlki pole.

Tõlgid tõlgivad tavaliselt väga erinevaid teemasid, mis haruharva korduvad ning spetsialiseerumist eriti palju pole. Sellele vaatamata soovib tõlk alati enne jah-sõna andmist teemat teada, sest professionaalne tõlk võtab vastu vaid töö, mis on talle jõukohane ja milles ta suudab anda maksimaalse tulemuse.

Kuidas leida sobivat tõlki?

Nii nagu paljude teiste teenuste puhul, soovib tellija arvatavasti ka tõlkes head hinna-kvaliteedi suhet. Kuidas seda määratleda ja ära tunda?

a) kvaliteet – veenduge, et palkate (professionaalse) tõlgi ning mitte end tõlgiks nimetava keeleoskaja. Tõlgilt võib küsida informatsiooni näiteks viimastel kuudel tõlgitud teemade kohta.

b) hind – Mercedest Lada hinnaga ei saa ning hinnapakkumisi võrreldes tasub süüvida odava hinna tagamaadesse. Kas kasutatakse kahe asemel ühte tõlki, kuigi üksi töötav tõlk ei suuda tagada kvaliteeti? Kui on leitud vahendid võrratu lektori palkamiseks, siis ei saa säästa tõlgi arvelt. Vahel püütakse hinda soodsamaks kaubelda põhjendusega, et pole vaja kõike tõlkida. See aga on sama hea kui palve juuksurile mitte väga korralikult juukseid lõigata.

Mida peab arvestama tõlkega üritust korraldades?

Enne üritust

Esinejatele tuleks teatada, et nende juttu tõlgitakse. Paljud soovivad sellega esinemist ette valmistades arvestada. Teiseks vajab tõlk taustmaterjali või ettekande teksti, mis peab laekuma piisavalt vara, et tõlk jõuaks sellega tutvuda.

Vilunud tõlki tunneb sellest, et tavaliselt on tal töö kohta palju küsimusi juba enne, kui ta ütleb, kas ta võtab tõlketöö vastu ning küsimustevool võib jätkuda kogu ürituse-eelse aja. Mõnes tellijas, kes tõlgi töö eripära ei tunne, võib see suisa pahameelt põhjustada. Poolnaljatamisi võib öelda, et hea professionaal “vaevab” tellijat enne üritust, amatöör aga tõlkides.

Tõlgi eriala on tõlkimine ja mitte valdkond, mida ta tõlgib. Seepärast valmistub tõlk igaks tõlkimiseks ning tutvub teema, ettekannete, terminite jmt. olenemata sellest, kui kogenud ta on või kui „lihtne“ on teema. Kvaliteetseks tõlkimiseks peab tõlgile edastama kogu info ja materjalid, mida osalejad saavad, kuulevad või näevad, ning neile lisaks ka taustinfo:

– päevakava, kõnetekstid, slaidid, jutupunktid
– kõnelejate või osalejate nimed ja ametikohad
– arutusele tulevad dokumendid
– esinejate tutvustus
– varasemate ürituste info, seadused, aruanded, uurimused jmt.
– videod, mida näidatakse

Rohke terminoloogiaga ürituseks valmistudes võivad tõlgid vajada spetsialisti, kelle poole sisuliste küsimustega pöörduda. Väga spetsiifiline teema, milles rohkelt erialast terminoloogiat, võib nõuda nädalatepikkust valmistumist. Oluline on tõlgile anda eelnevalt ette tekstid, mida ette loetakse, sest tempo ja ebaloomulik kõnerütm võib muuta nende tõlkimise äärmiselt raskeks isegi juhul, kui tõlgil on tekst olemas. Tõlk tõlgib seda, mida räägitakse, mitte seda, mis kirjas.

Tehnilised tingimused

Sünkroontõlge vajab lisaks tõlkidele tõlkekabiine. Ülioluline on heli ning nähtavus tõlgikabiinist. Tõlgil on vajalik vaade kabiinist saali, sest kui ta saab toimuvat jälgida vaid monitorist, võib olulist infot kaotsi minna.

Ürituse päeval

Vajalik on korraldajapoolne kontaktisik, kes koordineerib tõlkega seonduvat. Kui ürituse ajal jagatakse täiendavat materjali, siis need tuleb tõlkidele toimetada enne vastava arutelu algust.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hea tõlge pole kunagi vaid tõlgi töövili – õnnestunud tõlke taga on sujuv koostöö tellija ja esineja(te)ga. Korralduslikud vajakajäämised (tõlk ei saa vajalikku infot ja materjale, heli on ebakvaliteetne jms) võivad kukutada läbi lihtsamagi tõlke. Toimiva koostööga saab aga ka äärmiselt raskest tõlketööst teha kordaläinud päeva, mille lõpus on asjaosalised küll väsinud, kuid õnnelikud.

Rohkem infot http://wordwaltz.eu/

Soovid esimesena teada uutest ruumidest?