Täpsem otsing
Minu valikud

Täpsem otsing

Täpsem otsing

                Array
(
)
                

Tervisekahjustus jõulupeolt – tööõnnetus või mitte?

28.11.2019

Jõulude ajal korraldavad paljud ettevõtted oma töötajate premeerimiseks erinevaid üritusi. Samas võib juhtuda, et need jõuluhõngulised koosviibimised lõppevad tööõnnetusega, kuigi otseseid tööülesandeid antud hetkel keegi ei täitnud.

Tööinspektsiooni tööinspektor-uurija Kalmer Kärblane toob näiteks õnnetuse, mis juhtus ühe ettevõtte suvepäevadel. Osalejatele oli tööandja kulu ja kirjadega korraldatud transport, toitlustamine, erinevad vaba aja veetmise võimalused ja ööbimine. Kärblane kirjeldab: ”Ühe mängu läbiviimise ajal kukkus üks suvepäevadel osalenud töötaja ja sai raskelt vigastada. Töötaja jäi pikalt töövõimetuslehele. Mõne nädala pärast andis töötaja tööandjale teada, et viimane võtaks juhtunud arvele tööõnnetusena. Tööandja keeldus ja juhtum jõudis Tööinspektsiooni.”

Töötaja väitis oma avalduses, et ta tajus suvepäevadel osalemist kohustusena, üritus oli korraldatud motivatsiooniüritusena, et paremini teha oma tööd ja tunda end ühtse meeskonnana. Asjaolude uurimisel selgus aga, et tegemist ei olnud tööajaga, vaid tööajakavast lähtuvalt vaba päevaga, mille eest töötajatele töötasu ei makstud. Lisaks oli suvepäevadel ja seal toimunud mängudes osalemine kõikidele töötajatele vabatahtlik – tegemist ei olnud töötandja poolt antud korralduste täitmisega ning töötaja ei allunud mängus osalemise ajal tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kaastöötajate hinnangul oli tegemist lõõgastava suveüritusega, millega töötajapoolseid kohustusi ei kaasnenud. ,,Seega ei liigitunud antud juhtum ka tööõnnetuse alla,” võtab tööinspektor juhtunu kokku.

Juhul aga, kui tööandja oleks teinud suvepäevadel osalemise kohustuslikuks, näiteks oleks toimunud tööalane loeng või seminar, oleks omandatud praktilisi oskusi edasise töö jaoks või muu säärane vorm, jõuaks juhtunu juba lähemale tööõnnetuse olemusele. ”Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Eelkõige võibki antud juhul käsitleda juhtunut kui tööandja muudes huvides tegutsemist,” selgitab Kalmer Kärblane.

Iseküsimus on õnnetustega, mis leiavad aset siis, kui ürituse ametlik osa on lõppenud ja algab vaba aeg. Üldjuhul on ka see aeg sisustatud erinevate tegevustega, sealhulgas mängudega. Nüüd tulevadki teemaks piitipealsed juhtumid, kus üks-ühest seisukohta on raske võtta ja igale juhtumile tuleb läheneda individuaalse analüüsiga. Tööandjal on töötajate tegevust raske ja sisuliselt ka võimatu vabal ajal kontrollida. Kui töötaja osaleb tegevustes vabatahtlikult, pole probleemi – töötaja ei ole sunnitud midagi tegema. Aga kui ettevõttes on näiteks neli osakonnajuhatajat ja nad on kohustatud omavahel võistlema, on vabatahtlik osavõtt jällegi küsitav ja toimunu võib liigitada tööõnnetuse alla.

Kokkuvõtteks tõdeb tööõnnetusi uuriv inspektor, et alati pole tööõnnetuse toimumine üheselt mõistetav ja tõlgendada saab olukordasid mitmeti. Sellisel juhul on alati kasulik pöörduda Tööinspektsiooni töötajate poole, kes aitavad erapooletu analüüsiga erinevates olukordades selguse luua.

Soovid esimesena teada uutest ruumidest?